Peep Abel peep@edit.ee

Aasta tagasi kirjutas Peep Abel artikli oma esimese aasta kogemusest päikesepaneelidega majas. Praeguseks on möödunud juba teine aasta. Artiklis võrreldakse neid kaht aastat ja selgub, kui palju elektrihind päikesejaama poolt teenitud tulu mõjutas. Lisaks saab  elektritarbija vaatenurgast teada, millised olid universaalteenuse ja börsi tegelikud elektrihinnad energiahindade hüvitamise perioodil.

Kokkuvõte esimesest aastast

Üle-eelmise aasta lõpus olin lasknud paigaldada katusele päikesepargi koguvõimsusega 10,44 kW, mis koosnes 29 päikesepaneelist. Paneelid on paigutatud katuse edelasuunal kaldenurgaga 15 kraadi. Päikesejaama ehitus läks maksma 9424 eurot.

Esimesel täistööaastal 2021 andis päikesejaam toodangut 8 200 kWh elektrienergiat. Sellest 2000 kWh kasutasin oma majapidamises ise, 6200 kWh müüsin võrku. Kui liitsin kokku võrku müüdud energia eest saadud tasu, enda tarbitud elektri pealt kokku hoitud raha ja taastuvenergia toetuse, sain kogutuluks 1085 eurot.

Kuude lõikes jagunes toodetud energia ootuspäraselt. Kõige suurem toodang oli suvekuudel, kevadel ja sügisel vähem, talvel väga väike. Kuna elektri börsihind oli aasta teisel poolel  kõrgem kui esimesel, oli ka teenitud tulu juulis, augustis, septembris ja oktoobris veidi suurem kui ligikaudselt sama suure tootmismahuga juunis, mais, aprillis ja märtsis.

Olin selle tulemusega rahul, tulu kattis ühe üheksandiku päikesejaama ehituse kuludest ja andis lootust, et 9 aastaga tasub jaam oma ehituse kulud. Keskmine müüdud kilovatt-tunni hind oli 2021. aastal ligikaudu 8 senti. Tegin ka arvutuse, kui suur oleks tulu erinevate elektrihindade korral. Lõpetasin tabeli keskmise hinna 20 sendi juures, kus tulu oleks tulnud 2000 eurot.

Teisel aastal oli rohkem päikest ja kõrgem hind

Aasta 2022 ehk päikesejaama teine aasta andis veidi suurema energiatootluse ja topelttulu võrreldes esimesega. Toodetud energia hulk kasvas 8197 kilovatt-tunnilt 8949-ni, teenitud tulu aga 1085 eurolt 2314 euroni.

Põhiline tootluse kasv oli kevadkuudel, mil päike paistis palju rohkem kui aasta eest. Ka augustis ja septembris oli tootlus eelmise aastaga võrreldes suurem. Jälgin sotsiaalmeedias ka teiste väiketootjate tulemusi. Kevadel rõõmustasid hea tootluse üle teisedki, ju siis oligi päikest rohkem. 

Kokkuvõttes tootis jaam 2022 aastal energiat 8950 kWh.  See oli rohkem kui eelmise aasta toodang 8200 kWh. Unistuste „ümmargusest“ tulemusest 10 000 kWh jäi siiski puudu.

Elektri hind rallis kõrgele

Üllatuse pakkusid elektri kõrged börsihinnad, mis ületasid eelmise aasta hindu mitu korda. Ootamatult oli hinnad kõrged ka suvel. Kuigi kütteks energiat ei kulu, päikest on palju ja elektrit võinuks turul odava hinnaga jätkuda, oli kokkuvõttes tootmisvõimsust ikkagi vähe ja  hinnad kõrged. Järgneval joonisel on võrreldud müüdud elektri hindu kahe aasta jooksul.

Hinnarekord oli 17. augusti kella 18 ja 19 vahel, kui börsihind oli 4000 eurot megavatt-tunni, ehk 4 eurot kilovatt-tunni eest. Sõbrad on mult küsinud, kas ma müüsin ka selle 4000 euroga elektrit. Vastus on, et jah tõesti: ilm oli küll veidi pilvine, aga jaam tootis 1 kWh energiat, mille müügist teenisin 4 eurot. Suurem tulu oli nendel päevadel, kus kogu päeva paistis päike ja elektri kWh hind oli suurusjärgus 50 kuni 70 senti. Sellisel päeval müüdud elektri eest on saadud tasu ulatunud 20 euroni.

Järgneval joonisel on võrreldud kuude tulusust kahe aasta jooksul.

Kokku andis päikesejaam 2022. aastal tulu 2314 eurot, mis on üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Tulu koosneb kolmest liigist – müügitulu,  saadud taastuvenergia toetus ning oma majapidamise tarbeks kokku hoitud elektrienergia hind ja võrgutasu. Järgnevalt jooniselt on näha, kuidas need tulu liigid erinevate hindadega aastate korral jaotuvad.

Nagu näha, siis ligikaudselt oli müüdud energia eest saadud tasu kõrgemate hindadega aastal kolm korda suurem, omatarbimise kokkuhoid kaks korda suurem ning taastuvenergia toetus sama suur kui eelmisel aastal. Nii suur müüdud elektri eest saadud tulu põhjuseks olid väga kõrged hinnad suvel, kui oma tarbimine oli väike ja enamik toodetud elektrist läks müügiks. Taastuvenergia tasu ei sõltu elektri hinnast, vaid müüdud saldeeritud elektrienergia kogusest, mis samade tarbimisharjumuste korral palju ei muutu. Taastuvenergia toetust saavad enne 2020. aasta lõppu käivitunud päikesejaamad 12 aasta jooksul ja see tagab tulude baastaseme ka väga madalate hindade korral.

Elektritarbimise kulu ja kuidas päikesepaneelid seda vähendavad

Päikesepaneelide paigaldamise eesmärgiks ei olnud mitte kasu teenida, vaid elektritarbimise kulusid hinna kõrge taseme korral vähendada. Järgnevalt diagrammilt on näha, kuidas see aastate lõikes õnnestus.

Diagrammil võrreldakse kolme viimase aasta elektritarbimise kulusid, kusjuures energia tarbimine on kõigil aastatel sarnane, hind on aga järjest tõusnud. Aastal 2020, kui päikesepaneele veel ei olnud, oli aasta elektritarbimise kulud 1820 eurot. Järgmisel aastal 2021 on kõrgema hinna juures kogu aasta kulu juba üle 3000 euro. Kuna päikesepaneelid andsid tulu üle 1000 euro, siis kokkuvõttes tuli selle vahe pealt maksta 1967 eurot, mis on sarnane 2021. aasta kuludega. 2022. aastal tõusis hind veelgi ning kogukulud elektri tarbimisele ületasid juba 3600 eurot. Kuna aga päike tõi palju suurema tulu, siis kokkuvõttes kulud hoopis vähenesid ja maksta tuli vaid 1348 eurot.

Jooniselt paistab, et elektri tarbimise ja tootmise proportsioon kahe viimase aasta jooksul on paigast ära – tulu elektri tootmiselt on kasvanud üle kahe korra, elektritarbimise kulu aga palju vähem. Sellel on kaks põhilist põhjust. Esiteks oli väga kõrge elektri hind suvekuudel, kui päike tootis palju elektrit, majapidamises kulus seda aga vähe (vt ka eelnevaid jooniseid 4 ja 5). Teiseks aitas aasta lõpus kulusid all hoida universaalteenus. Sellel on põhjust lähemalt peatuda.

Universaalteenus – hea või halb

Kui universaalteenuse võimalus 2022. aasta oktoobris tekkis, sai kohe selgeks, et tarbitavat elektrit on võimalik võrgust osta universaalteenuse hinnaga, toodetud elektrit aga müüa börsihinnaga. Oktoobri alguses hindu võrreldes oli näha, et universaalteenuse hind on börsihinnast odavam. Läksin kohe universaalteenusele üle ja järgnevad kuud näitasid selle otsuse õigsust. Kui oktoobris oli börsihind universaalteenuse hinnast veidi kallim, siis novembris juba palju ja detsembris üle kahe korra kallim. Joonisel olen arvestanud konkreetselt oma tarbimisele vastavat keskmist börsihinda koos riigipoolse kõrge elektrihinna hüvitisega. Universaalteenuse hinnana olen näidanud oma elektrimüüja hinna, millest on maha arvestatud riigipoolne hüvitis 6 senti (koos käibemaksuga).

Jaanuaris selgus ootamatult, et börsihind on langenud ja universaalteenuse hind on sellest kallim. Huvitav on, et riigi hüvitis tasandas kõik börsihinnad vahemikus 8 kuni 13 senti selle alumisele tasemele 8 sendi peale (koos käibemaksuga 9,6 senti). Viimase kolme kuu börsihinnad on joonisel märgitud sellel tasemel, kuigi tegelikud hinnad olid 10 ja 12 sendi kandis. Alates aprillist enam riik elektrihinda ei hüvita ning kehtivad kehtestatud universaalteenuse hind 19,2 senti ja tavapärane börsihind.

Muutsin alates veebruarist oma paketi ära ja läksin börsielektrile tagasi. Järgneval joonisel olen võrreldud oma elektritarbimise kulutusi viimastel kuudel olenevalt sellest, mis pakett oleks kehtinud.

Kokkuvõtteks võitsin eelmise aasta viimase kolme kuuga tänu universaalteenusele kokku 493 eurot ja selle aasta jaanuaris maksin rohkem 81 eurot. Ehk siis selle teenuse neljakuuline kasutamine andis kokkuvõttes üle 400 euro säästu ja tasandas päris hästi ära detsembri arve, mis börsihinna korral oleks olnud päris korralik kulu. Kuna börsihinnale tagasi minnes tuli nõustuda veidi kõrgema marginaaliga, siis sööb see küll osa säästetud rahast ära. See lisakulu tuleb eeldatavalt alla 100 euro aastas. Elektripaketi valik on muutunud põnevamaks kui kunagi varem.

Tulu mõjutab kõige enam hind

Kaks järjestikust aastat on olnud päikesepaneelide toodetud tulu poolest täiesti erinevad. Kõige rohkem on mõjutanud tulusust elektri börsihind päikselistel päevadel. 2022. aastal oli see keskmiselt 2 kuni 3 korda kõrgem kui aasta varem ning ka kogu aasta jooksul teenitud tulu oli üle kahe korra suurem.

Tuleviku hindu prognoosida on keeruline. Enamik loetud artiklitest pakub, et nii kõrgeid hindu enam ei tule kui mullu suvel. Pigem eeldatakse, et hinnad võivad edaspidi olla nii madalad, et  päikesepaneelide tasuvusaeg võib oluliselt pikeneda. Sellele viitavad ka tänavused elektrihinnad, mis märtsi lõpuosas olid päikselisel ajal enamjaolt 3-4 sendi kandis kWh eest. Kui need prognoosid paika peavad, ja hinnad suve jooksul samasse piirkonda jäävad, siis jääb selle aasta tulu 2021. aasta tulemusest väiksemaks. Kuna ka enda tarbimisele kulub vähem, siis kokkuvõttes aitavad päikesepaneelid majapidamise elektrikulu ikkagi vähendada. Kuna investeering on juba tehtud, siis tasuvusaega on ju huvitav arvutada, tegelikult selle aja saabumisel aga midagi ei muutu.

Mida peaks tänane päikesepargi ehitaja veel arvestama

Mitmetes piirkondades hakkab elektriliinide vaba ülekandevõimsus otsa lõppema. Nii mõnedki päikesejaama ehitada soovijad on saanud võrguga liitumiseks hinnapakkumise, mis ulatab miljonitesse eurodesse ja sisaldab elektrivõrgu arendust, näiteks trafo vahetust alajaamas. Elektrilevi investeerib küll mikrotootjate võrku ühendamiseks, kuid igale poole seda ei jätku.  

Seadusemuudatusega on nüüd saabunud selgus päikeseelektri maksustamise osas. Kuni 15 kW võimsusega jaama toodangu eest tulumaksu maksma ei pea. Seni sai tulumaksu kohustust mitmeti tõlgendada.  

Päikesejaama tasuvusaja suhtes võib mingeid arvutusi teha, kui pikaks see tegelikult kujuneb, näitab aeg. Euroopa Liidus kavandatakse elektrituru muudatusi, mis peaks ära hoidma nii äärmuslikult kõrged kui madalad hinnad ning kaitsma nii tarbijat kui tootjat. Võib-olla mõne aasta pärast on elektri tulud ja kulud stabiilsed ja tasuvuse prognoose juba lihtsam teha. Kui praegu võtta riske ja oma jaam valmis ehitada, saab hiljem juba olukorda jälgida ja tulu laekumisi oodata.